Jaapani Shiatsu

MERIDIAANIDE-SHIATSU TERAAPIA

Meridiaanide-Shiatsu on Jaapani teraapia meetod, mis baseerub Hiina meditsiinile ning zen-budismile. Idameditsiini põhitõdedeks on inimeses eksisteeriv eluenergia, mis voolab energiakanalites, meridiaanides. Kõik ebamugavustunded tulenevad eluenergia voolu blokeeringutest. Shiatsu eesmärgiks on Ki voolu toetada: käte, peopesade, sõrmede abil. Tehakse pehmeid vajutusi piki meridiaane. Nimetus “Shiatsu”-, Shi – sõrm, atsu – vajutus “sõrme vajutus“, tuleneb seega kasutatavast tehnikast. Shiatsut iseloomustavad terapeudi rahulikud voolavad, ilma pingutuseta tehtud liigutused. Shiatsut kirjeldatakse ka kui “tähelepaneliku puudutuse kunsti”.

Shiatsu on eriti sobilik, kui on vaja tuvastada või ravida probleemide algpõhjuseid. Füüsilised vajutused ja venitused on väga kerged, siis sobib meetod hästi ka eakatele ja lastele. Vastunäitustused Shiatsu rakendamiseks ja üledoseerimise oht praktiliselt puuduvad. Suur osa haigustest on tingitud lahendamata probleemidest tulenevast stressist, mille käigus eluenergia – KI voolamine organismis on häiritud, energia kuhjub ja tekivad blokeeringud. Kui energia jätkuvalt ei liigu, blokeering süveneb ning tekivad energiaaugud. Teraapia eesmärgiks on blokeerunud energia taas liikumapanek. Shiatsu seanss kestab tavaliselt poolteist tundi, mille jooksul käiakse läbi keha peamised meridiaanid. Alustatakse diagnoosiga kõhult edasi töötatakse pea, kaela, selja ning käte ja jalgade meridiaanidega. Shiatsu teraapiaga stimuleeritakse keha iseeneslikku paranemisvõimet, mille tulemusena vähenevad haigusnähud ning paraneb organismi elujõud. Lääne meditsiini kohaselt rahustab Shiatsu autonoomset närvisüsteemi, mille tulemusena väheneb stress ja suureneb stressitaluvus.

Haigestudes on inimesel sisemine ja välimine põhjus. Viis välist haigestumise põhjust: tuul, kuivus, niiskus, külmus, kuumus. Viis sisemist haigestumise põhjust (emotsionaalsel tasandil, kui neid on liiga palju): kurbus, rahutus, ärevus, rõõm, viha. Inimest kahjustab veel vähene liikuvus, palju sööki, seksi, tööd. Shiatsut tehakse matil läbi õhukeste mugavate riiete, mille palun kliendil kaasa võtta.

Profülaktilisel eesmärgil soovitatakse Shiatsus käia 1-2 korda kuus, probleemide korral kord nädalas. Tihedamal käimisel mõte puudub, sest seansi mõju on sügavam ja pikaajalisem kui teistel massaažidel. Shiatsu seansis patsient rahuneb, sageli uinub. Tõustes on enesetunne värske ning energia/ki liigub meridiaanides tasakaalustatud, mille tulemusena paraneb siseorganite funktsioonid.

Shiatsu kujunes välja Hiinas Almast, mida Jaapanis kutsuti Ammaks. Alguses oli levinud töö nägemispuudeliste inimeste seas. Hiljem hakkasid arstid Shiatsut teaduslikult uurima. Shiatsu hakkas arenema kiiresti 1925 aastast alates. 1960-ndatel levis paljudesse riikidesse.

Näidustused:
– Vere ja lümfiringe arendamiseks
– Unetuse ravimiseks
– Immuunsüsteemi tugevdamiseks
– Seede- ja ainevahetusprobleemide korral
– Stressi ja väsimuse vähendamiseks

Vastunäidustused:
– Nakkushaigused
– Rasedus
– Hiljuti tehtud operatsioon